Kuidas kasvatada lapsest õnnelik täiskasvanu

Kuidas kasvatada lapsest õnnelik täiskasvanu


“Kui tihti me mõtleme sellest, mis laste jaoks tegelikult eluks vajalik on? Üldine tendents näib olevat mõelda lastest kui ühest ühiskonda teenivast organist. Oluliseks peetakse klanitud välimust, edu õppetulemustes, naeratamist, silmapaistvate tulemuste saavutamist hobides, seltskonnas pigem vaikimist kui piinlikkust tekitavate mõttevälgatuste väljendust, ehkki nende taga võib peituda kõige kaunim tõde. Kas neile n-ö olulistele aspektidele keskendumine tagab ka õnneliku, iseteadliku ja emotsionaalselt terve täiskasvanu tulevikus? Kui algselt Kristel Paimlaga, kes on laste jooga eestvedaja Eestis, jooga teemadel rääkisin, ei osanud ma aimata, et tegelikult võib jooga laste jaoks olla lausa eluliselt vajalik kogemus,” kirjutab Annamaria Venski Hingepesa.ee-s.

Nii nagu täiskavanutelgi on jooga elustiiliks, nii õpetab see ka lapsi eluga hakkama saama, iseennast tundma ja kuulama õppima, et areneda täisväärtuslikuks inimeseks. Nii nagu paljud inimesed, jõudis ka Kristel joogani läbi isiklike madalseisude, mis andsid märku, et elus tuleb midagi kardinaalselt muuta. Hiljem on ta mõtisklenud, et miks peab üldse ootama, et inimene läheks katki, selleks et jõuda niivõrd vajaliku enesearenguni nagu seda on jooga praktika. Tegelikult võiks see olla loomulik osa inimese elust juba maast madalast.

Julgus alustada uuelt lehelt

Kui palun Kristelil rääkida, mida jooga talle elus andnud on, siis jääb tal sõnadest puudu. Kõige olulisemaks peab ta seda, et jõudis iseendani ning leidis julguse oma teed hakata käima. Nii ta pühenduski laste teenimisele ja laste joogale. Arvestades seda, et ta oli varasemalt õppinud juristiks ja sellega juba aastaid tegelenud, oli see üpris radikaalne samm. Nüüdseks kutsutakse teda aga mõningates ringkondades isegi Eesti lastejooga emaks. Jooga on Kristelit palju arendanud ja elus edasi viinud. Sellest tulenevalt suhtub ta elus kõigesse avatud meelega ning lähtub põhimõtetest, et iga asi on millekski hea ja kõik juhtub põhjusega. Parimad mõtteterad, millest elus lähtuda võtab Kristel kokku järgnevalt: „Julge alati unistada ja suurelt, sest kõik unistused täituvad varem või hiljem ning parimal moel. Sa oled alati hoitud. Anna endast alati parim. Ära eelda. Iga teo taga on positiivne kavatsus.“ Kas pole mitte imeliselt julgustavad ja jõudu andvad sõnad…

Miks jooga lastele niivõrd vajalik on

Kundalini joogal põhinev laste jooga, mida Kristel viljeleb, ei ole pelgalt füüsilised harjutused keha venitamiseks. See on midagi palju enamat. Jooga on elustiil, mis muuhulgas kätkeb  endas füüsilisi harjutusi, kuid lisaks ka meditatsioone, mantraid, humanoloogiat ehk inimeseks olemise õpetust, toitumist, laste ja enese kasvamist, teadlike valikute tegemist, teadlikku suhtlemist, vastutuse võtmist enda elu eest ja kõike muud eluks vajalikku.

Kui anda lastele võimalus joogat proovida, siis üldiselt jäävad nad seda armastama. Kuna laste jooga on väga mänguline ja loov, siis esmapilgul ei pruugi arugi saada, et lapsed joogaga tegelevad. Olenevalt õpetajast tegeletakse tunnis ka palju laulu, tantsu, muusika ja kunstiga. Lapsed lähevad tunnist alati ära rõõmsate ja leebetena. “Mina ei näe oma tunnist ära minemas kunagi vihaselt ja pahatahtlikult käituvaid lapsi. Ka need, kes kuulevad kodus, lasteaias või koolis, et nad on pahad või probleemsed lapsed, on ju tegelikult oma olemuselt head, sõbralikud ja avatud. Sildi saavad nad külge aga sellepärast, et nendega tegelevad täiskasvanud ei tule ei enda ega nende lastega toime. Nad ei mõista laste käitumist, sest see ei mahu kokkulepitud ühiskondlikesse standarditesse. Vahel kahjuks juhtub nii, et laps jääbki seda välist silti uskuma ja hakkab vastavalt saadud sildile ka igapäevaselt käituma.  Joogatund aga aitab lapsel lihtsalt olla, tunda end väärtuslikuna. Laps kogeb tunnis seda usaldust, austust, hinnangute vabadust ja armastust, mis võib-olla kodus, lasteaias, koolis on kuhugi kaduma läinud või moondunud,” jagab Kristel oma kogemusi.

Laste jooga tundides mõtestakse lahti ka tagasilööke laste elus. Kui kellelgi miski ei õnnestu või on keegi kaotanud sõbra või lähedase ja paljud muud hingele mõjuvad lapse jaoks olulised teemad arutletakse läbi. Sealjuures ei tehta halva mängu juures head nägu, kõik toimub ilma teeskluseta. Kui laps on kurb, siis las ta olla kurb. Arutatakse eluliselt olulisi teemasid armastusest, vihast, kurbusest, üksindusest, stressist, sünnist, surmast – kõigest, millest lapsed ise tahavad rääkida ja loomulikult toimub see kõik mänguliselt. Näiteks tehakse ajalehepallisõda tunnis ja kui Kristel küsib: “Kes on viha tundnud?”, siis tõuseb kohe kätemeri. Arutatakse, milline see viha välja näeb, kus ta kehas asub ja mida laps on viha korral teinud ja mida võiks teha, et oma tunded välja lasta nii, et keegi haiget ei saaks ja omakorda katki ei läheks. Lapsed pakuvad seejuures nii suurepäraseid ideid, et isegi õpetajad kuulavad ja imestavad.

Vahel tehakse paha tunde väljaelamise mänge näiteks käteplaksutamise või trampimisega. Samuti ka juhitud meditatsiooni – kujutatakse vaimusilmas ette, kuidas kohale sõidab prügiauto, mille kasti visatakse kõik hirmud, viha, pettumused ja koledad mõtted. Prügiauto viib kogu selle koorma minema ning alles jääb armastus, usaldus, kergus ja rõõm. Tihti lauldakse tunnis üht toredat eestindatud mantrat “Olen õnnelik, olen hea.” Lapsevanemad on Kristelile rääkinud, et lapsed laulavad seda mantrat kodus, kui neil on paha tuju või tüli majas. See näitab, et laps on õppinud ennast ise emotsionaalselt toetama.

Kristel arvab, et tänapäeva kiirel infoajastul on eriti oluline, et lapsed julgeksid usaldada oma mina ja sisetunnet ning vajadusel öelda ei sellele, mis neid ei kõneta. Paraku on meie maailmas aga üksildus, kehvad toitumisharjumused, kahjulikud keskkonnamõjud, liikumisvähesus, erinevad nutividinad, arvutimängud, televiisor, stress, meelemürgid, vaesus laste igapäevased ja väga sagedased kaaslased. Vanemad on tihti hõivatud tööga või puntras iseendaga ning lastel tuleb ise hakkama saada ja vahel olla ka vanemateks oma lapsevanematele. Ühiskonna survel püütakse lastest kasvatada teatud raamidesse mahtuvaid inimesi, käib tohutu lapse isiksuse arendamine ja tormijooks esikohale edukaks olemise nimel. Eesmärgiks seatakse raha, asjade ja positsiooni tagaajamine, mille tulemusel kasvab üles hulk õnnetuid tulevasi täiskasvanuid, kes elavad elu, mida nad pole endale ise valinud. Lastel endil pole olnud julgust öelda juba eos “ei” ega ole ka olnud aega selle rongiga kaasa kihutades märgata, millist elu nad siis õigupoolest elada tahaksid. Mida me siis tegelikult lastele õpetame? Näib, et me külvame tegelikult edasi hoopis oma hirmu, puudustunnet, enesega rahulolematust, topeltmoraali jne. Külvame seda, mis me ise oleme ja mis punktist tegutseme. Paraku võime teinekord armastuse hirmuga segi ajada, mis tähendab, et suuname ka lapsi hirmust lähtuvalt ning kleebime oma teguviisile külge armastuse sildi.

Lisaks emotsionaalsele mahalaadimisele saavad lapsed jooga vestlusringidest julguse ennast väljendada ja mis põhiline – nad on kuulatud, kaasatud ja tunnevad end olulisena. Kristel tõdeb, et tal on tihti tunnis lapsi, kes algul üldse ei julge endast rääkida. Põhjus on enamasti selles, et nad on treenitud pigem kuulama ja vaikima või  nad arvavad, et nende mõtted ja jutud ei ole olulised. Samuti on laste seas üsna levinud esinemishirm, kuid sellestki saab joogas üle.

Paljud lastele orienteeritud spordialad on oma olemuselt  tegelikult võistleva iseloomuga ning lisavad seetõttu pinget ja stressi laste ellu. Joogas võistled aga ainult iseendaga. Ei pea kartma ka mahajäämist, mis sageli kõikvõimalikes trennides ja koolides puudumise korral juhtub. Jooga pakub noortele kuhjaga vaimset ja füüsilist arengut ning aitab juba maast madalast erinevate eneseabi tehnikatega. Lapsel on lihtsam iseendast aru saada ja olla teadlikum oma emotsioonidest, käitumisest, arengust, ümbritsevast keskkonnast, maailmast tervikuna ning kuidas selle kõigega mõnusasti toime tulla.

Mille poolest erineb laste jooga täiskasvanute joogast

“Kundalini jooga õpetusel põhinev laste jooga pole väga võrreldav täiskasvanutele mõeldud joogaga. Kui keegi püüaks anda lastele joogatundi nii nagu täiskasvanutele, paneks lapsed ilmselt kohe plehku, sest see oleks nende jaoks üpris igav. Küll aga tunni struktuur ehk ülesehitus on sama: sissehäälestus, soojendusharjutused, kriya ehk harjutuste seeriad, lõpulõdvestus, meditatsioon, tunnist välja häälestamine. Kui täiskasvanute tund kestab 1,5 h, siis laste tund sõltuvalt laste vanusest on 30-60 minutit. Lastejooga ei tähenda krampikult paigalistumist ja erinevate asanate tegemist ning liikumatus asendis mediteerimist. Pigem on see üks mõnus möll, läbi mille saavutatakse meelerahu ning sobib üldjuhul paljudele lastele. Aga on ka lapsi, kellele jooga ei sobi ning ka seda tuleb aktsepteerida,” kirjeldab Kristel laste jooga tundi.

Kristel nendib oma kogemustele toetudes: “Mida varem lapsed iseendaga tegelema hakkavad, seda kergem saab olema nende ülejäänud elu. Kuna paljud käitumismustrid ja probleemid, millega me elu jooksul kokku puutume on paljuski alguse saanud just meie varajasest lapsepõlvest, siis mida varem me suudame taastada ühenduse iseendaga, seda parem. Jooga sobib igas vanuses lastele. Näiteks beebid teevad joogat koos emmedega. Alates 3.–4. eluaastast saab aga enamik lapsi ka juba ise joogatunnis hakkama. Kui me räägime aga joogast, mida tehakse lastega juba vanuses 11-13, siis mõned neist tõesti tahavad juba olla nagu täiskasvanud ja neile väga meeldib, kui nende jooga meenutab oma olemuselt täiskasvanute joogat. Seetõttu võivad täiskasvanud lapsi ka täiskasvanute jooga tundi kaasa võtta. Kundalini joogas on see väga aktsepteeritud, kuna lapsed on elu imeline osa.“

Lapsed võiks joogat harrastada nii tihti kui võimalik. Tulemusi annab aga juba ka regulaarne treening kasvõi kord nädalas. Lapsed muutuvad tänu joogale veelgi avatumaks, julgemaks, loovamaks, tasakaalukamaks, hoolivamaks ja õnnelikumaks. Nad on füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt tervemad. See väljendub elurõõmus, julguses, enesekindluses, rahulikkuses ja loovuses. Isegi õpitulemused paranevad. Muidugi arendab joogatund ka lapse füüsist – vastupidavust ja paindlikkust, koordinatsiooni ja närvisüsteemi. Soodustab ainevahetust ja tugevdab immuunsüsteemi. Imelise kogemusena on Kristel kõrvalt näinud ka seda, kuidas laps on kokutamisest võitu saanud. Niiet jooga tõepoolest võib olla eluliselt vajalik praktika ka juba lapseeas.

Laste jooga võib jõuda iga pere koju

Kuna Kristeli elu on saanud laste joogast väga palju inspiratsiooni, siis loomuliku jätkuna hakkas ta kirjutama sel teemal ka raamatut. Raamat on juba trükivalmis ning loodetavasti leiab peagi selle ka iga teadliku lapsevanema raamaturiiulist. Hetkel kogub raamat hoogu aga hooandja projektis ning kõigil huvilistel on veel paar päeva võimalik anda omapoolne panus raamatu ilmumisele. Tänutäheks võib lisaks raamatule saada ka oma nime värske raamatu kaante vahele. Kasuta seda imelist võimalus olla eeskujuks oma lastele toetades väärt projekti. Kui laste jooga teema eriliselt kõnetab, siis tasub piiluda ka lastejooga lehele ning hakata Laste Jooga Stuudio sõbraks facebooki lehel

Võrratut sisemist kasvamist nii lastele kui täiskasvanutele!

 

Annamaria Venski

Allikas: Hingepesa

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *