Merike Kens

Mulle meeldib väga, et õpetaja läheneb tunnile loominguliselt ja lapsed saavad joosta ning rahmeldada. Samas ei puudu tunnist traditsioonilised jooga poosid, juba varakult saab põnn aimu jooga põhitõdedest. Tunni algus, kus lapsed istuvad ringis ning igaühel on võimalus rääkida oma nädalast ja sellest, kuidas neil on läinud, on väga teraapiline. Laps tuleb joogatunnist koju rahulikuna ja puhanuna. 🙂

Minu tütar Mia ütleb, et talle meeldib tunnis teha konna, lõvi ja teisi asju. Meeldivad mängud ja jooga muusika. Tihti palub ta hommikul lasteaeda sõites panna mängima lastejooga laulude plaadi. Olles käinud aastakese lastejoogas, hakkas Mia suvel ka kodus poose võtma. Küsisin, et mis sa teed? Vastuseks sain, et kas sa ei näe, jooga puud! Mia oli siis vaid kolmeaastane.

Laps õpib joogas pöörama tähelepanu väliselt sisemisele, see ongi jooga põhieesmärk. On väga hea kui sellega tehakse algust juba varakult. Laste puhul on oluline, et laps saab joogast esimese positiivse kogemuse: tore õpetaja, rahulik, mänguline ja pisut eriline olemine. Isegi kui järg peaks vahepeal kaduma, on selle kogemuse põhjal hiljem lihtsam ja loomulikum jooga juurde tagasi tulla.

Minu lastel tekkis selge seos joogaõpetaja ja majaga, kus tunnid toimusid. See oli nende jaoks nagu üks eriline maailm ja tihti, kui sealt mööda sõidame, küsivad nad ikka õpetaja kohta ning meenutavad tema tunde laia naeratusega. Püüame sel aastal jälle ka pisut regulaarsemalt tundides käima hakata. Joogaga on see hea asi, et see ei sea sulle tingimusi ja ootab sind alati tagasi.