Stress koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline ning käitumuslik osa. Kognitiivne osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalselt tekivad hirmu, viha, ärevuse, erutuse, masenduse tunnused. Füsioloogiliselt toob stress kaasa higistamise, punastamise, hingamissageduse suurenemise ja erinevad psühhosomaatilisi häireid. Käitumuslikus osas on märgata vältimist, agressiivsust ning endassetõmbumist.
Lapsed on väga stressitundlikud. Nende emotsionaalne aju on tugevasti ratsionaalsest mõistusest üle, kuid samas elavad nad oma emotsioone rohkem välja, mistõttu lihtsad igapäevapinged neid eriti painama ei jää. On leitud, et laste tundlikkus traumeerivate välistingimuste suhtes on suurim vanuses 15. elukuust neljanda eluaastani ja 6.-10. eluaastani.
Laste stressil on kaks peamist liiki. Esimene on agressiivne stress, mida nimetatakse ka argistressiks, see on mööduvat laadi ja loomulik osa elust. Teine stressivorm on murestress, mis on pikaajaline ja millega laps elab pidevalt – see on olukord, millele tuleb reageerida tähelepanelikult.
Allikas: Meljel, K-L. 2010. Laste jooga – abinõu laste stressi ennetamiseks.
Add Comment