Intervjuu: Monika ja Kaiden

Intervjuu joogaõpetaja Monika Allertiga.

Kuidas Sa jõudsid laste joogani?

Õpetajatöö täiendamiseks otsisin uut ja põnevat võimalust lastega tegelemiseks. Nii leidsingi mulle ideaalse võimaluse läbida Laste jooga stuudio lastejooga õpetajate koolitus.

Mida on jooga Sulle elus andnud?

Pigem, mida olen osanud vastu võtta…kindlasti hea enesetunde, füüsilise vormi ja mõtete selguse. Aga kõige olulisemana õppida elama teadlikku elu ja julguse usaldada.

Kas on mõni mõttetera, millest elus lähtud?

Nii hea kui halb, mida teistele teed, tuleb varem või hiljem ringiga tagasi. Tänases maailmas, kus on palju sallimatust ja diskrimineerimist, meeldib mulle ütlus – Maailma ilu seisneb vaheldusrikkuses!

Kas mõni raamat on Sind ennast oluliselt mõjutanud elus?

Tegelikult ei ole…olen tähele pannud, et raamatud tulevad õigel hetkel ise mu juurde, just siis kui neil on midagi tähtsat öelda. Raamat, mida aegajalt armastan suvalisest kohast avada ja nautida, on Betti Alveri “Koguja”.

Miks on jooga laste jaoks oluline?

Kui kõik lapsed saaksid elada ideaalses maailmas, nt. maakohas, kooskõlas looduse rütmidega, tehes iga päev jõukohaseid maatöid, siis poleks vaja joogat.  Kui puuduks ühtsete kriteeriumite järgi hindamine, lõputu võrdlemine, omavahelised võistlused, ei tekiks lastel stressi. Selles maailmas ei peaks vanemad kodust eemal toimetama ja neil oleks aega oma lapsi kuulata ja nendega koos tegutseda. Tänapäeval elab enamus lastest linnas ja peab hakkama saama igapäeva virrvarris, kus vanemad on rohkem tööl kui kodus ning nii tekivad ka laste elus kriisid. Jooga aitab selliste olukordadega paremini toime tulla.

Miks võiks joogaga juba lapsena alustada?

Lapsed õpivad õigesti hingama, kontrollima oma mõtteid ja rühti. Nad muutuvad füüsiliselt ja vaimselt vastupidavamaks ja tänu sellele tulevad paremini toime keeruliste olukordadega. Õpivad austama teisi ja ümbritsevat. Väga tähtis osa on tänulikkusel. Tekib julgus end väljendada ja veelgi enam saab vabaks loovus, lapsed pakuvad uskumatult vahvaid ja imelisi ideid.

Mille poolest erineb laste jooga muudest joogaharudest, mida täiskasvanud harrastavad?

Ka lastejooga tunnil on kindel ülesehitus, kuhu mahuvad sissehäälestus, hingamisharjutused, joogaasendite praktiseerimine, lõdvestus, puhkus. Aga kõik see toimub läbi mängude, tantsude, lugude jutustamise. Enamik asendeid matkivad loomi ja loodust meie ümber ja lapsed armastavad ka ise uusi asendeid ja lugusid välja mõelda. Meie kasutame tundides veel riimuvaid salmikesi asendite kinnistamiseks. Võtmesõna on loovus. Meie tundides on väga suur osa laste panusel, võib öelda, et me loome koos tunni, mis on alati erinev. Kui lapsed on rahutud, teeme rohkem liikumismänge, kui väsinud, siis rahulikke tegevusi. Tundides tantsime, laulame mantraid, kasutame pille. Tunni lõpus on traditsioon kõikide laste head soovid, unistused võlutekile kokku koguda ja need universumisse saata. See toimub alati erinevates keeltes numbrite loendamisega. See väga meeldib lastele ja ei taha kuidagi lõppeda. Oma tundides juhindun Montessori meetodist, kus õpetaja on pigem vaatleja ja vajadusel suunaja. See ei tähenda, et lapsed teevad mida tahavad…vastupidi, tunnis on väga hea kord, aga see on loodud laste enda soovide ja fantaasia näol.

Milliseid jooga praktiseerimisest tulenevaid muutusi oled oma laste peal näinud?

Lapsed on avatumad, hakkavad usaldama, julgevad oma arvamust väljendada. Pakuvad välja uusi lahendusi, näitavad initsiatiivi. Nad on väga uhked kui suudavad rohkem painduda, hakkama saada uute asenditega. Ja nad muutuvad tõeliselt loovateks, pakkudes välja uusi mänge, jutte ja joogaasendeid.

Kui tihti võiks lapsed joogat harrastada?

Iga päev, see peaks olema lasteaedades ja koolides esimene tund. Tund looks usaldusliku ja rahuliku koolikeskkonna.

Millal oleks hea aeg lapsele joogat tutvustada?

Vanemaga koos saab tundi minna päris väiksena. Muidugi vanem peab siis kaasa tegema. Ideaalne on, kui laps saab üksi tunnis olla, sest vanemaga koos ta käitub teistmoodi. Kui laps on nõus üksi tundi jääma, siis ta ongi valmis alustama. Lapsed on väga erinevad, vanuse järgi ei saa täpselt piiritleda.

Mis Sind üldse elus inspireerib ja motiveerib, mis on see, mis tõstab suunurgad ülespoole?

Mind inspireerib kõik positiivne, ka uus ja põnev. Jah, on kerge öelda, et tänapäeva muutunud maailmas ei tohi näidata välja hirmu ja tuleb oma elu edasi elada. Minu meelest pole päris õige silmad kinni panna ja vanaviisi edasi minna. Mina küll teadvustan endale, et meie lastel nii turvalist ja ideaalset elu ei tule. Niisiis tuleb teadlikult pühenduda positiivsele, andmisele ja tänulikkusele kõige selle hea eest, mis meil täna olemas on. Igaüks peaks andma oma väikse osa, et maailmas valitsevat olukorda harmoonilisemaks muuta. Kuidas seda teha, tunnetab igaüks ise oma südames…

Mida sooviksid tänapäeva ruttavale inimesele öelda?

Kuhu sa ruttad? Ma olen kindel, et kui inimene peatub, et mõtiskleda selle üle, kuhu tal kiiret on, saab ta aru, mis on elus oluline. Ja oluline on elada hetkes, nautida ka väikseid igapäevaseid tegevusi, nautida lihtsalt ilusat ilma, kaunist vaadet, head toitu, seltskonda jne.

Kõige olulisem on leida aega, et olla koos lastega. See on neile palju tähtam kallitest mänguasjadest või rahast! Lihtsalt kaasata lapsed oma igapäeva tegemistesse ja usaldada neile ka raskemaid tegevusi ning ülesandeid. See nõuab kannatust ja aja leidmist, aga see tasub kuhjaga ära, sest nii õpivad lapsed vastutama oma tegevuse tagajärgede eest ja neist sirguvad iseseisvad, julged ja õnnelikud täiskasvanud.